Hiljuti lugesin ühest kaheldava väärutsega ajakirjast, et meeste ideaalnaine on:
hea isuga, aga peenike (Isegi mitte kõhn. Kõhn ilmselt ei tuleks kõne alla.)
kõrge palgaga ja hea töökohaga, aga peab saama olla lastega kodus,
kogu aeg vapustavalt ilus, aga ilma meigita või peab ennast max 5 minutiga ilusaks tegema.
See nimekiri läks veel edasi, aga see oli TOP 3. Ja sellistes väidetavalt täiesti reaalsetes uurimustes ilmselt peitubki põhjus, miks naisterahvad üritavad välja näha nagu Keira Knightley. Ma ei väida sugugi, et see oleks meeste süü- elades koos kahe noore mehega ja omades palju meessoost sõpru, võin kinnitada, et sellised standardid ideaalnaisele on puhas jama. Tõsi, keegi neist ei läheks välja töötu 120-kilosega, kes näeb välja nagu kartul, aga keegi neist ei jääks elu lõpuni ootama ka kedagi sellist:

Suvel kuulsin ma toatäit poisse kinnitamas mu sõbrannale, kes on mures oma kehakaalu üle, et ta on täiesti OK. Ja kõik modelliagentuurid saadaks ta ilmselt pikalt. Hiljem mõtlesin, et oleksin pidanud seda hetke filmima ja lindistuse internetti üles riputama, et see jõuaks ka teiste tüdrukute ja naisteni, kes iga päev tühja kõhuga magama lähevad ja ennast kuueaastasele sobivatesse teksedesse litsuda üritavad.
Niisiis, selle postitusega sooviksin ma märku anda meesterahvastele: kui te oma tegelikku arvamust oma unistuste pruudi kohta ei avalda, saate te tulevikus valida liiga paksu, liiga kõhna ja anorektiku vahel. Muidugi võite ka ilmselt täiesti normaalse välimusega feministe vaadata, aga nad ei tahaks teid, sest te olete mehed.
No comments:
Post a Comment